Oluliseks iseärasuseks on korduvad obsessiivsed e. sundmõtted või kompulsiivsed e. sundteod.
Kulg: häire algab tavaliselt noorukieas või varases täiskasvanueas. Kulg on varieeruv ja depressioonisümptomite puudumise korral enamasti krooniline.
Obsessiivsed e. sundnähud on ideed, kujutlused või impulsid, mis stereotüüpsel viisil tungivad pidevalt subjekti teadvusse.
Kompulsiivne tegu või rituaal on pidevalt korduv stereotüüpne käitumine.
Obsessiivsete sümptomite, eriti obsessiivsete mõtete ja depressiooni vahel on tihe seos.
Sageli võib leida märgatavaid anankastseid isiksusejooni.
Levik üldpopulatsioonis on:
1) elu jooksul OKH esinemissagedus on 2-3% (life-time prevalence);
2) käesoleval hetkel 1% (point prevalence);
3) obsessiiv-kompulsiivne sündroom esineb 5-6% elanikkonnast.
Esinemissagedus on meestel ja naistel võrdne
Vanus
Diagnostilised juhisedObsessiivsed sümptomid või kompulsiivsed teod või mõlemad korraga peavad esinema enamusel päevadest vähemalt kahe järjestikuse nädala vältel ning nad peavad olema distressi allikaks või häirima isiku tegevust.
Obsessiivsetel sümptomitel peavad olema järgmised omadused:
(a) inimene peab neid kogema kui oma mõtteid või impulsse;
(b) peab olema vähemalt üks mõte või tegu, mida püütakse edutult ikka veel ohjeldada ka siis, kui teiste mõtete suhtes vastupanu juba puudub;
(c) mõte või sooritatav tegu ei tohi valmistada rahulolu (lihtsalt pingest või ärevusest vabanemist ei saa selles mõttes vaadelda kui mõnu või rahuldust pakkuvat tegevust);
(d) mõtted, kujutlused või impulsid peavad ebameeldivalt korduma.
Diferentsiaaldiagnoos:
Depressioon. OKH ja depressiivsete häirete eristamine võib vahel olla väga komplitseeritud, kuna need häired esinevad sageli koos.
Häire ägeda episoodi korral tuleb pidada tähtsamaks neid sümptomeid, mis ilmuvad esimesena;
juhul, kui esinevad mõlema häire sümptomid ning ükski neist ei domineeri, on tavaliselt otstarbekam vaadelda depressiooni primaarsena.
Krooniliste häirete korral peetakse prioriteedi määramisel oluliseks seda häiret, mille sümptomid on püsivamad ja sagedasemad teise samaaegsel puudumisel.
Juhuslikud paanikahood või nõrgad foobiasümptomid ei välista sundseisundi diagnoosi.
Obsessiivseid sümptomeid, mis esinevad skisofreenia, Tourette'i sündroomi või orgaanilise psüühikahäire korral, tuleb käsitleda nende seisundite osana.
Kuigi obsessiivsed mõtted ja kompulsiivsed teod esinevad tavaliselt koos, on siiski kasulik püüda määrata, kumb neist domineerib, kuna need häired võivad reageerida erinevale ravile.
F42.0 Valdavalt obsessiivsete häiretegaObsessiivsed häired võivad siin avalduda ideedena, kujutlustena või impulssidena mingiks tegevuseks.
Mõtete sisu võib olla väga varieeruv, kuid häirib isikut peaaegu alati.
Kuni selleni, et ei suudeta vastu võtta lihtsamaid, kuid igapäevaelus vajalikke otsuseid.
seos obsessiivsete ruminatsioonide ja depressiooni vahel on eriti tihe;
sundseisundit saab diagnoosida üksnes juhul, kui ruminatsioonid tekivad või püsivad ka depressiooni puudumisel.
F42.1 Valdavalt sundtegudegaEnamus kompulsiivsetest e. sundtegudest on seotud:
- puhastamisega (eriti käte pesemisega),
- korduva kontrollimisega, kas potentsiaalselt ohtlik situatsioon on ära hoitud,
- ülemäärase korralikkuse ja puhtusega.
Sellise käitumise aluseks on ärevus/hirm, tavaliselt mingi ohu ees, mis on suunatud patsiendile või on patsiendi enda põhjustatud, ning samas on rituaalne tegu tegelikult kasutu või sümboolne püüdlus seda ohtu vältida.
Kompulsiivsed rituaalsed teod võivad hõivata iga päev tunde ning vahel on nad seotud märgatava otsusekindlusetuse ja tegutsemise aeglusega.
Üldiselt on neid häireid meestel ja naistel ühesuguse sagedusega, kuid kätepesemise rituaal on tüüpilisem naistele ja aeglus tegevuses ilma kordamisteta meestele.
Kompulsiivsed rituaalsed aktid on depressiooniga nõrgemini seotud kui obsessiivsed mõtted ja on kergemini mõjustatavad käitumisteraapiaga.
F42.2 Segatüüpi obsessiiv-kompulsiivne häireEnamusel obsessiiv-kompulsiivsetest patsientidest on nii obsessiivsed mõtted kui ka kompulsiivne käitumine.
Seda kategooriat tuleks kasutada, kui mõlemad alakategooriad on ühtviisi väljendunud, nagu see paljudel juhtudel ongi.
Siiski on kasulik püüda määrata neist üks juhul, kui see on kliinilises pildis selgelt domineeriv, kuna obsessiivsed mõtted ja kompulsiivsed teod võivad reageerida ravile eri moodi.
(http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/41paanika_ja_muu.htm)
Kulg: häire algab tavaliselt noorukieas või varases täiskasvanueas. Kulg on varieeruv ja depressioonisümptomite puudumise korral enamasti krooniline.
Obsessiivsed e. sundnähud on ideed, kujutlused või impulsid, mis stereotüüpsel viisil tungivad pidevalt subjekti teadvusse.
- need häirivad inimest peaaegu alati (kuna sisaldavad vägivalda, on nilbed või lihtsalt seetõttu, et nad on mõttetud ja rumalad);
- isik püüab sageli, kuigi edutult, neid maha suruda;
- samas kogetakse neid kui oma mõtteid, ehkki need on tahtmatud ja sageli vastumeelsed.
- Rachmani ja Hodgsoni andmetel (1980) on erinevate sundmõtete esinemissagedus
- 55% - saastumine,
- 35% - korraga seotud teemad,
- 19% - agressiivsed teemad,
- 13% - seksuaalsed teemad,
- 10% - religioossed teemad.
Kompulsiivne tegu või rituaal on pidevalt korduv stereotüüpne käitumine.
- need ei ole loomupäraselt nauditavad ega ka eesmärgilt kasulikud tegevused;
- tavaliselt peetakse neid kaitseabinõuks mõne tegelikult ebatõenäolise sündmuse vastu, mis võiks olla isikule ohtlik või tema enda poolt esile kutsutud;
- tavaliselt kogetakse sellist käitumist kui mõttetut või tulutut ning tehakse korduvaid püüdlusi seda maha suruda;
- väga kaua kestnud juhtudel on vastupanu tavaliselt minimaalne.
- sagedased on ärevuse vegetatiivsed sümptomid, kuid sama tavaline on ka ebameeldiv pingetunne (seesmine e. psüühiline) ilma märgatava vegetatiivse hüperaktiivsuseta.
- sagedasemad sundteod on:
- puhastamisrituaalid
- kontrollirituaalid
- loendamine
- korralikkusega seotud rituaalid (näit. kindlasse järjekorda panek, hügieenitoimingute tegemine kindlas järjekorras ja kindel arv kordi)
- primaarne obsessiivne aeglus
Obsessiivsete sümptomite, eriti obsessiivsete mõtete ja depressiooni vahel on tihe seos.
- OKH-ga patsientidel esineb sageli ka depressioonisümptomeid
- korduva depressiooniga (F33) patsientidel võib ilmneda obsessiivseid mõtteid depressiooniepisoodide ajal.
- mõlemal juhul muutuvad depressioonisümptomite tugevnemise või nõrgenemise korral tavaliselt paralleelselt ka obsessiivsed sümptomid.
Sageli võib leida märgatavaid anankastseid isiksusejooni.
Levik üldpopulatsioonis on:
1) elu jooksul OKH esinemissagedus on 2-3% (life-time prevalence);
2) käesoleval hetkel 1% (point prevalence);
3) obsessiiv-kompulsiivne sündroom esineb 5-6% elanikkonnast.
Esinemissagedus on meestel ja naistel võrdne
Vanus
- meestel algab varem (6.-15. eluaasta vahel)
- naistel hiljem (20-29) 65% algab enne 25. eluaastat
- Kõrge komorbiidsus depressiooniga, ca 60% aga ka paanikahäire, sotsiaalfoobia, lihtfoobiate, söömishäiretega või tikkidega.
- Isiksushäired: anankastne, passiiv-agressiivne, skisotüüpne
Diagnostilised juhisedObsessiivsed sümptomid või kompulsiivsed teod või mõlemad korraga peavad esinema enamusel päevadest vähemalt kahe järjestikuse nädala vältel ning nad peavad olema distressi allikaks või häirima isiku tegevust.
Obsessiivsetel sümptomitel peavad olema järgmised omadused:
(a) inimene peab neid kogema kui oma mõtteid või impulsse;
(b) peab olema vähemalt üks mõte või tegu, mida püütakse edutult ikka veel ohjeldada ka siis, kui teiste mõtete suhtes vastupanu juba puudub;
(c) mõte või sooritatav tegu ei tohi valmistada rahulolu (lihtsalt pingest või ärevusest vabanemist ei saa selles mõttes vaadelda kui mõnu või rahuldust pakkuvat tegevust);
(d) mõtted, kujutlused või impulsid peavad ebameeldivalt korduma.
Diferentsiaaldiagnoos:
Depressioon. OKH ja depressiivsete häirete eristamine võib vahel olla väga komplitseeritud, kuna need häired esinevad sageli koos.
Häire ägeda episoodi korral tuleb pidada tähtsamaks neid sümptomeid, mis ilmuvad esimesena;
juhul, kui esinevad mõlema häire sümptomid ning ükski neist ei domineeri, on tavaliselt otstarbekam vaadelda depressiooni primaarsena.
Krooniliste häirete korral peetakse prioriteedi määramisel oluliseks seda häiret, mille sümptomid on püsivamad ja sagedasemad teise samaaegsel puudumisel.
Juhuslikud paanikahood või nõrgad foobiasümptomid ei välista sundseisundi diagnoosi.
Obsessiivseid sümptomeid, mis esinevad skisofreenia, Tourette'i sündroomi või orgaanilise psüühikahäire korral, tuleb käsitleda nende seisundite osana.
Kuigi obsessiivsed mõtted ja kompulsiivsed teod esinevad tavaliselt koos, on siiski kasulik püüda määrata, kumb neist domineerib, kuna need häired võivad reageerida erinevale ravile.
F42.0 Valdavalt obsessiivsete häiretegaObsessiivsed häired võivad siin avalduda ideedena, kujutlustena või impulssidena mingiks tegevuseks.
Mõtete sisu võib olla väga varieeruv, kuid häirib isikut peaaegu alati.
- Nt. naist võib piinata hirm, et ta ei suuda maha suruda või vabaneda mõttest tappa oma armastatud laps,
või esinevad korduvad siivutud, jumalat teotavad või ego-võõrad kujutlused.
Kuni selleni, et ei suudeta vastu võtta lihtsamaid, kuid igapäevaelus vajalikke otsuseid.
seos obsessiivsete ruminatsioonide ja depressiooni vahel on eriti tihe;
sundseisundit saab diagnoosida üksnes juhul, kui ruminatsioonid tekivad või püsivad ka depressiooni puudumisel.
F42.1 Valdavalt sundtegudegaEnamus kompulsiivsetest e. sundtegudest on seotud:
- puhastamisega (eriti käte pesemisega),
- korduva kontrollimisega, kas potentsiaalselt ohtlik situatsioon on ära hoitud,
- ülemäärase korralikkuse ja puhtusega.
Sellise käitumise aluseks on ärevus/hirm, tavaliselt mingi ohu ees, mis on suunatud patsiendile või on patsiendi enda põhjustatud, ning samas on rituaalne tegu tegelikult kasutu või sümboolne püüdlus seda ohtu vältida.
Kompulsiivsed rituaalsed teod võivad hõivata iga päev tunde ning vahel on nad seotud märgatava otsusekindlusetuse ja tegutsemise aeglusega.
Üldiselt on neid häireid meestel ja naistel ühesuguse sagedusega, kuid kätepesemise rituaal on tüüpilisem naistele ja aeglus tegevuses ilma kordamisteta meestele.
Kompulsiivsed rituaalsed aktid on depressiooniga nõrgemini seotud kui obsessiivsed mõtted ja on kergemini mõjustatavad käitumisteraapiaga.
F42.2 Segatüüpi obsessiiv-kompulsiivne häireEnamusel obsessiiv-kompulsiivsetest patsientidest on nii obsessiivsed mõtted kui ka kompulsiivne käitumine.
Seda kategooriat tuleks kasutada, kui mõlemad alakategooriad on ühtviisi väljendunud, nagu see paljudel juhtudel ongi.
Siiski on kasulik püüda määrata neist üks juhul, kui see on kliinilises pildis selgelt domineeriv, kuna obsessiivsed mõtted ja kompulsiivsed teod võivad reageerida ravile eri moodi.
(http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/41paanika_ja_muu.htm)